mis on ronimine?

Ronimine on seikluslik spordiala, kus ronitakse looduslikel kaljudel või kunstlikel ronimisseintel. See ühendab endas füüsilise jõu, painduvuse, tasakaalu ja koordinatsiooni, vaimse keskendumise ja strateegilise probleemide lahendamise oskuse. Aina enam kogub populaarsust ronimine spetsiaalselt ehitatud siseruumides ronimisseintel, muutes selle kättesaadavaks aastaringselt. See on suurepärane viis parandada vormi, enesekindlust ja leida ühtekuuluvustunnet läbi mängulise ja mitmekülgse spordiala, kus pidevalt ootavad uued põnevad väljakutsed.
Ronimine on alates Tokyo 2020 olümpiast ka olümpiaspordiala. Sportronimises eristatakse kolme ala: bouldering, köisjulgestuses ronimine (lead climbing), kiirusronimine (speed climbing).
MIS ON BOULDERING?
Bouldering ehk rahnuronimine (ka boulderdamine) on ronimise vorm, mis keskendub lühikestele, kuid keerukatele radadele, mida nimetatakse “probleemideks” ja mida ronitakse ilma köieta. Boulderseinad on tavaliselt kuni 4,5 meetri kõrgused ning nende all on turvalisuse tagamiseks pehmed turvamatid.
Bouldering rõhutab tehnikat, loovust ja jõudu ja on põnev ja sotsiaalne viis ronimist kogeda, kuna radasid lahendatakse tihti koos ja üksteist toetades. Raskusastmeid on väga erinevale tasemele, igaüks leiab endale paraja väljakutse. See on ka üks selle spordiala võludest, sest külg-külje kõrval saavad treenida täiesti algajad ja profironijad. Erinevate raskusastmete tõttu on see ka tore kogu pere tegevus, kus parajaid väljakutseid leiavad nii pere kõige pisemad kui ka täiskasvanud. Ronimisradu vahetatakse regulaarselt, et luua põnevaid uusi radu.
Eestis on ka omajagu rändrahne, kus suvehooajal saab looduses ronimist harrastada ja kive vallutada. Estonia rock climbing and bouldering – 27 Crags
Tule avasta ronides, milleks su keha on võimeline!

ronimise ajalugu
Ronimise ajalugu ulatub kaugele minevikku, mil inimesi motiveerisid praktilised vajadused, nagu mägedest üles-alla liikumine toidu või varjupaiga otsingul. Aja jooksul muutus see tegevus järk-järgult sportlikuks väljakutseks ja meelelahutuseks.
19. sajandil hakkas alpinism koogu koguma Euroopas, eriti Alpides. Alpinistid, nagu Edward Whymper ja Reinhold Messner, olid teerajajad, kes vallutasid kõrgeid mägesid ja inspireerisid tulevasi ronijaid.
19. sajandil sai ronimine juurde mitmeid vorme, sealhulgas sportronimine, traditsiooniline ronimine ja bouldering. Esimene kaljuronimise võistlus toimub Itaalias 1985. aastal. Hakati looma kunstlikke ronimisseinasid, muutes ronimise kättesaadavaks igal aastaajal ja ohutumal viisil.
Tänapäeval on ronimine nii populaarne vaba aja tegevus kui ka tipptasemel spordiala. 2020. aastal debüteeris ronimine isegi olümpiamängudel, mis tõi sellele alale veelgi rohkem tähelepanu ja populaarsust.
2007. aastal loodi sportronimise rahvusvaheline alaliit IFSC, mille liige on ka Eesti Ronimisliit.
NÄEME JUBA VARSTI RONIMAS!
Asukohad
Siseronimiskeskus: Savi 3/2 sisehoov box 8, Pärnu Avatud iga päev 06.00-22.00 Välironimissein: Pärnu Rannapark, Pärnu Talvepuhkusel, avamine taas aprillis
Kontakt
roni@ronimaa.ee
Üldine ja partnerlus: 59014265 (Martin)
Trennid: 5669 5461 (Mari)
Üritused: 5802 0500 (Oliver)
Lingid
Esimest korda?
Pood
Kalender
Tule trenni
Kasutustingimused
Privaatsuspoliitika